04. aprillil 2025 said Tartu Linnamuuseumis kokku uurijad ja medõed Tallinna Lastehaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Tartu Ülikooli Kliinikumist ning teadurid Tartu Ülikoolist. Meie ühistöö oli jõudnud lõppfaasi.

Prof Irja Lutsar tegi kokkuvõtte, millised olid ootused üle-euroopalise lasteuuringute võrgustiku (Collaborative Network for European Clinical Trials for Children – c4c) loomisel ja milline tegelik olukord meile praegu vastu vaatab. Suureks õnnestumiseks oli ekspertide kogu loomine. Ekspertide kogu nõustab võimalikke uusi uuringuid, hindab nende teostatavust. Heaks saavutuseks on ka koolitusplatvorm ning standardite ja mõõdikute loomine, et uuringuid ühtsetel alustel läbi viia ja selleks sobilikke keskusi valida. Kas ja kui paljud sponsorid selle võrgustiku abi lasteuuringute läbiviimisel vajavad, näitab aeg.

Dr Piia Jõgi kogemuslugu sisaldas tema vaadet osalemisele ELAV-s c4c kontekstis: erinevaid tegevusi ELAV juhtkomitee liikmena, Tartu Ülikooli Kliinikumi kontaktisikuna Eesti võrgustikus ja vastutava uurijana Kawasaki uuringus. Osavalt loetles dr Jõgi kasupunktid, mida osalemine nendes tegevustes meie arstidele andis, nt koolitused, kohaliku uuringuressursi välja selgitamine, uuringudokumentide koostamine jmt. Tulevikutegevustes rõhutas dr Jõgi ELAV-i jätkuvat tutvustamist, patsientide, vanemate ja avalikkuse kaasamist uuringute ettevalmistamisse, kaasalöömist jätkuorganisatsioonis c4c Stichting.

Eesti haiglad osalesid kahes c4c vahendatud uuringus. Uuringu TREOCAPA (uurib väga enneaegsete vastsündinute arterioosjuha sulgumise mõjutamist) uuringuprotsessi ja tulemusi tutvustas dr Pille Andresson. Lähtudes Eesti väikesest elanike arvust ja madalast sündimusest on meie kaasatud patsientide arv imetlusväärne. Meie 1,3 miljonilisest elanikkonnast kaasati uuringusse 33 väga enneaegset vastsündinut. Dr Andresson rõhutas meeskonnatöö tähtsust sellise tundliku teemaga tegelemisel.

Uuringu KD-CAAP (uurib kortikosteroidide kasutamist Kawasaki sündroomi korral) positiivseid ja arendamist vajavaid külgi esitas dr Mari Laan. Kawasaki haiguse esinemissagedust ja seetõttu uuritavate arvu mõjutas COVID-isse haigestumine, mistõttu kaasatud patsientide arv osutus poole väiksemaks, kui oli planeeritud. Uuringu läbiviimise muutis keerukamaks hulgaliselt lisategevust nõudev paberil haiguslugu. Samas oli uuring heaks rahvusvahelise meeskonnatöö kogemuseks ja andis ideid, kuidas järgmised uuringud efektiivsemalt läbi viia.

Eriline tänu kuulus kõigil uuringutes osalenutel meie monitoorijale Riina Jannole, kes oli alati valmis nõu andma ja dokumentide koostamisel abistama.

Uuringutega seotud teemasid jagus ka peale ettekandeid vestlusringis.

Jääme uusi uuringupakkumisi ootama.